ESMAABI EESTI PUNANE RIST - '+alt+'

1 EESTI PUNANE RISTESMAABISISUKORD NNETUS V I KKHAIGESTUMINE .. 3 KUNSTLIK HINGAMINE .. 4P SIV K LILIASEND .. 5, 6 TUGEV VEREJOOKS .. 7 OKK .. 8 ELEKTRIKAHJUSTUSED .. 9 UPPUMINE .. 10L MBUS .. 11K HUT MME .. 12 VINGUGAASIM RGITUS .. 13M RGISTUSED .. 14P LETUSED .. 15P LETUSHAAVAD .. 16 KUUMARABANDUS JA P IKESEPISTE .. 17S VITUSED .. 18, 19 LUUMURRUD .. 20, 21V IKESED VEREJOOKSUD .. 22, 23 KRAMBID .. 24 ELUSTAMINE .. 25S DAMEINFARKT / ASTMAHOOG .. 26 NNETUSEST TEATAMINE .. 27 ESMAABI ANDMINE Verejooksu peatamine Tagada kannatanule hingamine S dame tegevus Kiirabi kutsumine Teadvusel: vastab k netamisele asjakohaselt Teadvuseta, aga hingab: ei vasta, ei reageeri va-lu rritusele. Pane kannatanu p sivasse k liliasen-disse.

2 Teadvuseta, ei hinga. Alusta kohe KINDLAKS HAIGE / KANNATANU SEISUND, TA V IB OLLA: NNETUS V I KKHAIGESTUMINEPea meeles, et just kodu on koht, kus juhtub k ige rohkem kkhaigestumisi ja nnetusi. ESMAABI juhi-se abil oskate anda abi igesti, seega on k esolev juhis vajalik nii sulle kui sinu vihik l bi ja hoidke alles!Pea meeles, et ige ESMAABI andmine koosneb kolmest tegurist: ESMAABI oskused Olukorra hindamine TegutsemineTEGUTSEMINE KKHAIGESTUMISEV I NNETUSE KORRAL kkhaigestumine tekib ja nnetused juhtuvad siis, kui ei ole k ep rast meditsiiniabi. Seet ttu peab ESMAABI andma kiiresti ning ,kas kannatanu onteadvusel?KUULA,kas ta hingab?KONTROLLI,kas kannatanul esineb v liseid verejookse luumurde oki tunnuseid2/3 KUNSTLIKU HINGAMISE TEGEMINE SUUST KOPSU MEETODIL Pane kannatanu sellili lamama.

3 Puhasta suu s ja ava hingamisteed peakallutuse v ttega. Suru p idla ja nimetiss rmega kinni kannatanu ninas rmed. Puhu hk kannatanu suhu ja j lgi, kas tema rind-kere t useb. Eemalda oma suu, vabasta ninas rmed ja lase hul v ljuda - j lgi, et rindkere langeb. Puhu uuesti hku kannatanu suhu tavalise hinga-mise tempos 12-16 korda minutis. Elustamiskile olemasolul kasuta KOPSUDESSE HINGAMINE / P SIV K LILIASENDKANNATANU KEERAMINE P SIVASSE K LILI-ASENDISSET eadvuseta kannatanu, kes hingab, tuleb aseta-da p sivasse k liliasendisse, n oga ettepoole kaldu. Nii hoitakse hingamisteed lahti ning r ga, okse ja veri voolavad v SIVASSE K LILIASENDISSE KEERAMINEK annatanu lamab selili ja ta tuleb keerata p si-vasse k Abistaja laskub p lvili kannatanu k Siruta kannatanu sinule l hemalolev k sivars v lja.

4 Teine kannatanu k si pane talle le SIVASSE K LILIASENDISSE KEERAMINE3. Haara kaugemast last ja puusast ning p ra kannatanu enda Kontrolli, et kannatanu pea j b k sivarre peale, see v ib v ltida v imalikku kaelatraumat stev k liliasend n eb v lja STEV K LILIASEND / TUGEV VEREJOOKSTUGEV VEREJOOKS ge, purskav ja rohke verejooks tuleb viivitama-tult peatada. Verega levivate haiguste ohu t ttu peate kasutama verejooksu peatamiseks v ral inimesel kummikindaid v i kannatanu lamama. Kutsu kohe kiirabi s rmed v i peopesa sta v imalusel verd jooksev koht (j se) k verejooks ei lakka, tee r hkside ja kui see ei aita, suru s rmedega kinni j set verega varustav arter seni, kuni saabub surveavaldamiseks v ib kasutada ka k ep raseid vahendeid kui muud sobi-vamat hksideKui sul on r hkside olemas, aseta haavalapp ja selle peale r hkpadja-ke.

5 Seej rel seo haavalapp ja r hk-padjake nii tugevasti sidemega kin-ni, et verejooks peatuks. R hksidet kasutatakse arteriaalse verejooksu OKKU latuslike vigastuste, p letuste v i suure verekao-tuse korral v ib tekkida S da l b Pulss on kiire ja n Nahk on kahvatu ja hallikas ning kaetud k lma Kannatanu v ib muutuda uniseks ja hiljem kao-tada kannatanu lamama, v imaluse korral t sta jalad kehast k hi kannatanu (termo)teki vms kannatanut ja v imalusel rita valu ! ra anna kannatanule s a ega OKK / ELEKTRIKAHJUSTUSEDELEKTRI NNETUSED L lita vool v lja (t mba pistik pistikupesast v l-ja). Kui kannatanu on kaotanud teadvuse, keera ta p sivasse k liliasendisse. Kui kannatanu ei hinga, alusta kunstlikku hinga-mist.

6 Kutsu kiirabi 112 Elektrip letused Jahuta p lenud kohta veega v hemalt 10-15 mi-nutit. Tee p lenud kohale puhas (steriilne) side. S ltumata sellest kui v ike on elektril gi poolt p hjustatud haav, p rdu alati arsti/kiirabi eriti ettevaatlik .. katkise juhtmega triikraudadega, tolmuimejate-ga, mis puutuvad kokku veega, katkiste pesumasi-natega ja elektriku m ngimine v ib osutada eluohtli-kuks. Pea meeles - kui kahtlustad, et elektripaigaldus on defektne, kutsu elektrik. ra kunagi puuduta kanna-tanut enne voolu v lja l kodus ja kodu mbruses v ib esineda nnetust!BasseinidHoolitse selle eest, et bassein oleks kaetud presen-di v i laudadega, kui ujumishooaeg on m das. Ka suplushooajal, kui basseini parajasti ei kasutata, peab see alati olema varustatud suplevatel lastel silma peal, ka ldi nnetust piirates bassein : vann on ohtlik m meeles, et uppumisoht on ka siis, kui vannis on v he vett.

7 Ra j ta lapsi vanni omap ohtlikud kohad on: veehoidlad, karj rid, vedels nnikumahutid, aiatiigid, kaevud, kraavid ja ldi uppumist. pi p stmine S ilita rahu ja toimeta uppuja turvalisse kohta Kontrolli, kas kannatanu hingab Kui ei hinga, alusta kunstliku hingamist (v ima-luse korral juba vees). Kutsu kiirabi, 112 J tka kunstliku hingamise tegemist kiirabi saa-bumiseni. 10/11 UPPUMINE / L MBUS - V RKEHA EEMALDAMINE HINGAMISTEEDESTL MBUMINE - V RKEHA EEMALDAMINE HINGAMISTEEDEST lemised higamisteed v ib t iskasvanul sulgeda h lepaelte vahele j nud lihat kk j b v rkeha h lepaelte alla kilp- ja s r-musk hre liitumiskohast leval v rkeha on sulgenud hingamisteedja kannatanu ei saa r kida.

8 Hinda raskusastet. J lgi kannatanut. Julgusta teda k kannatanu seisund halveneb ning ta ei ole suuteline k hima .. Kutsu abi v i helista ise telefonil 112 ja t ida saadud juhtn re. Astu kannatanule selja taha. Painuta kannatanu lakeha ettepoole ja anna k mbla t vega 5 kiiret l ki abaluude HUT MMEKui l gid abaluude vahele ei aita, kasuta k hu-t l gid abaluude vahele ei Kasuta kordam da viit l ki ja viit k hut mmet. Seisa kannatanu selja taha. Aseta oma k ed mber kannatanu lak hu, suru ks k si rusikasse ja teisega haara rusikast kinni. Aseta rusikas k si roidekaarte vahelisse kolmnur-ka. T mba k si j rsu liigutusega sisse- ja lespoole. Korda seda liigutust vajadusel 4-5 korda.

9 Nii tegutsedes v ib kannatanu v rkeha hinga-misteedest v lja k hida. Kui kannatanu kaotab teadvuse ning v rkeha ei nnestunud eemaldada, alusta ja j sk surve sisse ja les surub diafragma kokku, selle tulemusena t useb r hk HUT MME / VINGUGAASIM RGITUSVINGUGAASIM RGITUS nnetusjuhtumid v ivad esineda garaa is ja gaasipliitidega!Vingugaas on l hnatu ja m nel juhul osutuda vingugaasim rgistusegainimese toimi j rgmiselt: Ava ruumi aknad ja uksed. Vii teadvuseta kannatanu v lja v rske hu k tte. Hingav, teadvuse kaotanud kannatanu keera p -sivasse k liliasendisse, peale seda kui oled viinud ta v rske hu k tte. Kui kannatanu ei hinga, tee kunstlikku hingamist. T mba k si j rsu liigutusega sisse- ja lespoole.

10 Kutsu kiirabi, 112. J tka elustamist kuni kiirabi saabumiseni. ra kunagi k ivita sisep lemismootorit suletud RGISTUSM rk v ib inimese organismi sattuda kolmel viisil: suu kaudu, hingamisteede kaudu, naha rgistused on ohtlikud, salakavalad ja rast, kui tekib v himgi m rgistuse kahtlus, kutsu kohe kiirabi, 112!K si kannatanult: millise m rgiga v is tegemist olla, t pne m rgistuse tekkimise aeg, m rgi andmine m rgi sattumisel organismi suu kaudu: Kui kannatanu oksendab, j lgi, et ta ei t mbaks okset hingamisteedesse. Oksendamise esile-kutsumine on keelatud! Kui kannatanu on teadvuseta, keera ta p sivasse k liliasendisse. Rahusta meeles! V ta alati ravimipurgid, j relej nud ravimid, s stlad, m rgiste taimede j gid ja, juhul kui, kannatanu on oksendanud, ka oksemassid ra-viasutusse M ned inimesed on litundlikud putukahammus-tuste suhtes ja neil v ib tekkida okiseisund ning s da v ib seiskuda.