koos - EPsoL

1 Ketu 3/11 3/11(60) PSORIAASI BIOLOOGILINE RAVI ON N DSEST K TTESAADAV KA EESTIS See on hea uudis, et alates jaanuarist on ka Eestis psoriaasi p devatel patsientidel v imalus saada ravi bioloogilise ravimiga, hetkel rahastab Haigekassa 30 psoriaatiku ravi aastas. Selle ravi vajajaid oleks aga kindlasti rohkem, kuid hea, et esimesed haiged seda innovaatilist raviviisi juba kasutada saavad. Loodame v ga, et l htuvalt vajadusest ka Haigekassa rahastust saavate haigete arvu t stetakse. Psoriaas on oma iseloomult krooniline p letikuline s steemne haigus, mille arengus on suur osa immuuns steemil. Haigusel on inimesele oluline f siline, ps hholoogiline ja kindlasti ka majanduslik m ju, mis tihtipeale alandab oluliselt haige elukvaliteeti, seda eriti just raske vormi p dejatel. Mida t hendab bioloogiline ravi? Bioloogilist ravi peetakse haiguse kulgu m jutavaks raviks.

2 Sellega m jutatakse organismi immuuns steemi, millega p rsitakse haiguse arengut. Oma keeruka toimemehhanismiga suruvad nad alla organismis oleva p letiku. Bioloogilised ravimid on s stitavad s stid tehakse kas naha alla v i veeni, manustamise sagedus on igal ravimil erinev. Bioloogilise ravi efektiivsust ja ohutust on t estatud paljude rahvusvaheliste uuringutega, lisaks sellele on t estatud ka inimese elukvaliteedi tunduv paranemine ravi saamisel. Eestis nagu ka mujalgi maailmas on m ratud kindlad kriteeriumid, mille alusel psoriaasi bioloogilist ravi m ratakse. Nendeks on psoriaasi raske vorm, kus haigusest haaratud kehapindala on 10% v i rohkem (PASI v i BSA on rohkem kui 10) ja DLQI (elukvaliteedi n itaja) enam kui 10. Haigus peab olema v ldanud v hemalt 6 kuud ja senised ravimeetodid ei ole andnud tulemust. Bioloogilist ravi m ratakse lisaks eelmainitule veel siis, kui on t idetud lisaks ks allolevatest punktidest: 1) alternatiivne standardne s steemne ravi (atsitretiin, ts klosporiin, metotreksaat, kitsakimbu UVB ja Psoralen + UVA fotokemoteraapia) on vastun idustatud; 2) esineb talumatus standardsete s steemsete ravimite ja ravimeetodite suhtes; 3) v hemalt 6 kuud kestnud standardse s steemse raviga puudub raviefekt; 4) esineb psoriaasivorm, mis vajab korduvaid hospitaliseerimisi; 5) esineb ebastabiilne, eluohtlik psoriaasi vorm (er trodermne v i pustulaarne psoriaas).

3 Kus tehakse? Psoriaasi bioloogiline ravi toimub ainult nahaarsti juures, seda m ratakse ja tehakse Eestis hetkel kolmes nahahaiguste kliinikus: -Tartu likooli Kliinikumi Nahahaiguste Kliinikus (registratuur ja info: 7319 100) - Ida-Tallinna Keskhaiglas (registratuur ja info: 1900) - P hja-Eesti Regionaalhaigla Naha-ja suguhaiguste keskuses (registratuur ja info: 6172964) Oluline on, et koost s oma nahaarstiga, leiaksid k ik abivajajad need keskused les ning saaksid kaaluda k ikide kaasaegsete raviv imaluste vahel oma haiguse kontrolli alla saamisel. Toimetus Ketu 3/11 UUEST PSORIAASI VEEBILEHEK LJEST Avatud on uus patsiendiinfo veebisait , kust leiab p hjalikku infot enimlevinud mittenakkava nahahaiguse psoriaasi kohta. Uuele kodulehele on kokku koondatud ulatuslik psoriaasi puudutav informatsioon ja siit saab soovi korral ka arstile k simusi esitada.

4 Psoriaasihaigetel kaasneb lisaks haigusest tingitud vaevustele tihti ka ps hholoogiline pinge, sest haigus on silmaga n htav ja tihti inimesed ei tea, et see ei ole nakkav. Seep rast on v ga oluline muuta hiskonna suhtumist ja arusaama sellest keerulisest haigusest. T nap eval ei saa psoriaasi v lja ravida, kuid teatud hooldamise ja ravimitega saab haigusn hte kontrolli all hoida. Ravi eesm rgiks on psoriaasi l bevabade perioodide saavutamine ja s ilitamine ning elukvaliteedi parandamine. K ige uuem ravimeetod on bioloogiline ravi, mida rakendatakse juhul, kui teised ravimeetodid (lokaalne, valgus- ja s steemne ravi) ei ole andnud tulemusi v i on vastun idustatud. Lugupidamisega, Katrin L tt SUITSETAMINE JA NAHK Halvendab ja aeglustab haavade (ka operatsioonij rgsete) paranemist (kudede nekroos sagedamini kui mittesuitsetajal, p hjuseks nahaveresoonte ahenemine nikotiini toimel, hapniku puudus.)

5 Tubakasuits p hjustab karboks hemoglobiini teket veresoontes, naha hingamine halveneb) Kollageeni ja elastiini kiudude h vimine, naha turgor ja elastsus kaovad, tulemuseks varajaste s gavate kortsude teke (1 pakk p evas > kortsud sageli kuni 20 aastat varem) Tubakasuitsu m jul ummistuvad nahapoorid, kergemini tekivad suured komedoonid Geneetiline eelsoodumus osal suitsetajatest v hendab nikotiini negatiivse m ju tagaj rgi nahaseisundile T pilise suitsetaja n ojume on kollaka v i hallika varjundiga, ninal ja p skedel on reeglina laienenud kapillaaride v rgustik, nahk on tavalisest karedam, nahajoonis on enam v ljendunud kui samas vanuses mittesuitsetava M ned uuringud n itasid et suitsetajal on k rgenenud risk haigestuda lamedarakulise kartsinoomi, v ib olla ka melanoomi (andmed vastatstikud) Suulimaskestal sagedaseks t sistuseks leukoplaakia, mis v i muutuda pahaloomuliseks kasvajaks; k val suulael ja keelel valulikud s lmed, halvasti paranevad haavakesed (nn aftid), pahatihti nekrotiseeruv haavandiline igemete p letik, mis aeg-ajalt veritseb ja halva suul hna p hjuseks Er tematoosne luupus on sagedamini pika staazhiga suitsetajatel Suitsetamine tugevdab vabaradikaalide aktiivsust, mille tagaj rjel nahk vananeb kiiremini Tubakasuitsu toimel laguneb C-vitamiin (1 sigarett h vitab u 40 mg inimorganismis olevat C-vitamiini) Zagnin, P hja-Eesti Regionaalhaigla dermatoveneroloog SUITSETAMISE M JU PSORIAASILE Suitsetamine (ka passiivne) k rgendab riski haigestuda psoriaasi ning raskendab psoriaasi kulgu (Am Journal of Medicine).

6 Harvardi meditsiinikooli Bostonis teadlaste poolt l biviidud uuringu k igus selgus et suitsetavatel naistel psoriaasi tekkimise risk on 78% v rra k rgem kui mittesuitsetavatel. Uuring kestis 14 aastat, selles osales 79 tuhat naist, neist psoriaas oli 887-l. K rgenenud risk haigestuda psoriaasi oli ka neil, kes loobus suitsetamisest. V rreldes mittesuitsetavatega endistel suitsetajatel selline tendents v ib p sida aastak mneid, kuid risk on tunduvalt v iksem (37%). Ketu 3/11 Samas n veendunud suitsetajatel olid diagnoositud raskemad psoriaasi vormid. Teadlaste arvamusel, sigaretisuitsus olevad toksiinid ( le 3000), avaldades negatiivse m ju immuuns steemile, raskendavad psoriaasi kulgu. Samas suitsetamisest loobumine v hendab veres tsirkuleerivate immuunkompleksite arvu, mille t ttu v heneb ka p letik haiguse kolletes. Zagnin, P hja-Eesti Regionaalhaigla dermatoveneroloog PRAKTILISED HARJUTUSED OSTEOPOROOSIHAIGELE Liina Latt Ida-Tallinna Keskhaigla f sioterapeut Liikumine on medikamentoosse ravi k rval teine osteoporoosi s venemist ennetav raviviis.

7 Kehaliste harjutuste tegelemine aitab s ilitada luumassi ning aeglustada selle kadu, parandada ldist vastupidavust, tasakaalu, r hti, tugevdada luu-ja lihaskonda ning v hendada valu. Lisaks kiireneb harjutusi tehes luumurdude j rgne taastumine, paraneb toimetulek igap evategevustega ja meeleolu. Osteporoosihaiged on heterogeenne grupp erinedes ksteisest vanuse, f silise seisundi, funktsionaalse staatuse ning s mptomite avaldumise osas. Seet ttu tuleks enne harjutustega tegelemist pidada n u eriala spetsialistiga. ige r ht: Harjutustest olulisem on patsiendi harimine ige kehahoiu osas seistes, istudes ning igap evatoimetusi tehes. T pilised tegevused, mille k igus v ib tekkida eba ige r ht on istudes televiisori vaatamine, aiat de ja majapidamist dega tegelemine ning lugemine. Oluline on ppida selgeks iged v tted ja tehnikad asjade siirdamisel, kandmisel ning treeningut tehes (eriti j utreening).

8 Ige r ht seistes: jalad puusade laiuselt, p iad otse, p lved sirged, k ht hoida kergelt sees (mitte kallutada vaagent ette- v i tahapoole), lav de veidi taha, k rvad lgade ja puusadega hel joonel, pea otse, l ug veidi all ja sisse t mmatud (mitte kallutada pead ette v i taha). Kontrollige oma r hti p eva jooksul pidevalt ja vajadusel korrigeerige seda. Soovitav v ltida: Osteoporoosi puhul on t usnud luude haprus, mist ttu on nad suurel koormusel vastuv tlikumad murdude tekkeks. Mittesobivad on j rsud, kontrollimatud ballistilised liigutused ning tugeva l gilise iseloomuga tegevused. Tuleks v ltida lem raseid painutusi ja p rdeid l lisambast (maast asjade v tmine, istesse t usud), raskuste t stmist. T helepanu ka harjutustele k tega (eriti tugeva k foosi korral ning laprobleemide esinemisel). Aeroobse treeningu keharaskusm juga eesm rk on suurendada aeroobset v imekust, s ilitada luude tugevust ning parandada tasakaalu.

9 Soovitavalt kolm-neli korda n dalas, 20-30 minutit korraga (hiljem v ib aeg pikeneda). Sobivateks aladeks on k nd ja tantsimine, alternatiiviks jalgrattas it ning ujumine (kui valu suur ja keharaskust ei talu). Ei sobi aerutamine. Tasakaalutreening aitab s ilitada asendeid ja tasakaalu igap evategevusi sooritades ning harjutusi tehes. On efektiivne kukkumiste v hendamisel ning selle kaudu luumurru-pehmekoetrauma riski alandamisel. Lihtsamad kodused treeningviisid on hel jalal seismine, tandemseis, kiirk nd, toolile istumine ja t us (funktsionaalne harjutus) jm. Painduvus/venitusharjutused on sobivad r hiprobeemide ennetamiseks. Hea painduvus lihtsustab liigutusi ja v ib ennetada vigastusi elu jooksul. Liigutusel peavad olema aeglased ja kontrollitud (v ldi n ksatusi), kolm/ja neli kordust hoides staatilist venitust 10-30 sekundit (pikemaid kuni minut).

10 Puhka venituste vahel 30-60 sekundit ja hinga vabalt. Tee venitusharjutusi viis kuni seitse korda n dalas. Ketu 3/11 J u-ja vastupidavusharjutuste abil paraneb lihasj ud ja d naamiline tasakaal. Treening aitab s ilitada luu-ja lihasmassi. Soovitatav sagedus on kaks kuni kolm korda n dalas, 8-12 kordust m dukal (v ljakujunenud osteoporoosiga peaks valima ainult m duka koormuse) v i suurel koormusel. Harjutusi v iks teha ks kuni kaks seeriat ning 30-60 minutit korraga. V ib kasutada kummilinte, j umasinaid. N uanded treeninguks: Alusta alati kerge soojendusega (5-10 minutit suurematele liiges-lihasgruppidele istudes/seistes). ra hoia hinge kinni. Hinga pingutusel v lja. Tunneta lihaseid, mida pingutad. J lgi enesetunnet, ra v rdle ennast teiste treenijatega, vaid tee harjutusi oma v imete kohaselt. Kukkumised ja nendest hoidumine: Kukkumised on korrelatsioonis eaga kaasuvate f sioloogiliste kahjustustega nagu reaktsiooniaja aeglustumine, tasakaalu halvenemine ning lihaste n rgenemine.