MOODULKORSTNA PAIGALDUS- JA …

1 MOODULKORSTNA PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND MOODULKORSTNA paigaldamisel tuleb j lgida standardi EVS 812-3:2007 poolt esitatud n udeid. Roostevabast terasest moodulkorstnaid kasutatakse t stuses ja tsiviilehituses, era- rida ja korruselamutes. Roostevaba terasest moodulkorstnaid tuleb kasutada otstarbekohaselt ja nende kuju ei tohi muuta, neid ei tohi l igata. Enne korstna paigaldamist tuleb anal sida maja orientatsiooni tuule suhtes ja arvestada l heduses asuvaid takistusi. Gaasi ja suitsu v ljalase ei tohi olla takistatud, v ltimaks ler hu piirkondi, turbulentse.

2 Paigaldamisel tuleb j lgida, et korsten oleks vertikaalne ja soojuspaisumine saaks vabalt toimuda. Erandolukorras v ib l ri k rvalekalle vertikaalsuunast olla kuni 30 . Juhul, kui l r ei ole paigaldamisel p ris p stloodis, tuleb tagada l ri toimimine ja tuleb p rata t helepanu nii puhastamisele kui ka ohutusele. Suitsul ri paigaldamist kohta, kus esineb normist k rvalekaldeid, tuleks eelnevalt n u pidada j relvalveametnikega. Juhul, kui korstna suunda on vajadus muuta k verjooneliselt, tuleb korsten kinnitada (toestada) enne ja p rast nurga all olevat l iku.

3 MOODULKORSTNA henduskohad sobitatakse hoolikalt teineteise sisse nii, et iga j rgnev detail l heb eelneva sisse kogu hendusmuhvi ulatuses. henduskohad suletakse spetsiaalsete klambritega. Korstnale paigaldatud isolatsioon ei v lista lisaisolatsiooni paigaldamise n uet p levmaterjalidest ehitusosade ( tarindite ) ja korstna vahel, millest tuleb juttu allpool. Korsten on kaetud isolatsiooni pealt v hemalt 0,5 mm paksuse teraskattega. Korstna katusest v ljaulatuv isolatsioon tuleb tingimatta kaitsta ilmastiku m jude eest. Korstna laots kaetakse ilmastiku ja suitsu m jude eest korstnam tsiga.

4 Suitsukorsten peab ulatuma katusekatte pinna v i muude ehitusosade suhtes nii k rgele, et oleks tagatud k llaldane tuleohutus ja t mme. T mbe parandamiseks on soovitav paigaldada korsten katuseharjale. Tuleohutuse n uete kohaselt on reegliks, et korsten ulatuks v hemalt 800 mm. katuse pinnast k rgemale v i siis lespoole m ttelist joont, mis hendab katuse k rgemast kohast 800 mm k rgemal asuva punkti ja r sta p stasendis katuse k rgema koha k rgusel asuva punkti ( joonis ) Kui korstna horisontaalkauguskaugus sama v i teise hoone p levmaterjalist tehtud katusest v i seinast v i nendes olevatest avidest on alla 3 m, peab korsten ulatuma v hemalt 0,8 m nendest kohtadest k rgemale.

5 J rsukaldelise katusega hoonel, kui katuse kale on le 30 , v ib korstna k rguse m rata nii, et korstna pea ja katuse pinna l him kaugus on v hemalt 1,0 m. Katusest vabalt v ljaulatuva osa pikkus ei tohi letada 1200 mm. Kui katusest v ljaulatuva osa pikkus on le 1200 mm, siis tuleb see toestada. Erinevatest katustest l biviimiseks peab korsten olema alati mbritsetud silikooni abil kimmitatud vihmakaitsega, v ltimaks sadevete sattumist hoone sisemusse. Soojusisolatsioniga kaetud sisekest ja v liskest peavad koos moodustama k llaldaselt j iga korstana, mis suudaks vastu v tta temale tulevad koormused.

6 Iga 2,0 m. j rel tuleb paigaldada kinnitused. Siibrit ei tohi kasutada p lemisprotsessi reguleerimiseks, vaid see peab tulekolde kasutamisel olema alati maksimaalselt lahtises asendis. Tuleohutusn uetele vastavad kaugused ( isolatsiooni pealt ): Kaugus kandvate eehitisteni on 50mm huruumi v i vastavalt 50mm paksuselt kivivilla, mille mahukaal on v hemalt 100 kg/m . Tavalise mineraal-klaas v i puistevilla kasutamine on keelatud. P levast materjalist ehitisosadest, nagu vahe- v i katuslaest l biminekul tuleb lisakaitsena paigaldada v hemalt 50mm paksune kiht mittep levat soojustpidavat materjali nagu n iteks kivivill, mis kinnitatakse tihedalt l ri seina v lispinnaga ja vajaduse korral eraldatakse kaitse mbrisega lae p levast soojusisolatsioonimaterjalist.

7 P levast materjalist tarindiosa, nagu n iteks vaheseina ja suitsul ri henduskohale paigaldatakse samuti v hemalt 50mm paksune kiht mittep levat soojusisolatsioonimaterjali, n iteks kivivilla. Katuseroovide laudise, p randa laudise, seinakatte v lispinna jms. p lemisohtlike konstruktsioonide katte r v ib ulatuda suitsul ri v lispinnani, kui laudvoodri v i katte paksus ei leta 30mm. Juhul kui suitsul r l bib elamu teist korrust, kasutatavat p ningut v i muid ruume tuleb suitsul r isoleerida allj rgnevalt: Isolatsiooni materjaliks v ib kasutada mistahes klass A metall,- kivi- v i kiudalusel ehitusplaate Katte v lispinna ja l ri v lispinna vahel peab olema v hemalt 50 mm suurune ventileeritud ruum.

8 L r kaetakse nii, et kattekorpuse sisse j b ventileeritud kontroll ( levaatuse ) ruum. Juhul kui katet ei saa lalt lahti j tta, tuleb nii katte la- kui ka alaossa teha minimaalselt 100 x 150 mm suurused ventilatsiooni avad. Katte sisemuses ei tohi olla midagi p lemisohtlikku. Juhul, kui kate ehitatakse gyprocplaatidest, v ib plaatide kinnitamiseks kasutada n iteks teraskarkasse. Korstna l biviigud muudest tarinditest tihendatakse nii, et korstna ja selle eri osade soojuspaisumine v iks toimuda nii korstnat kui ka selle tarindeid kahjustamata. V veldioksiidi ja kloriide kontsentratsioonitasemed peavad vastama allj rgnevatele v rtustele: V veldioksiidi konsentratsioon 10 mg/m 10 % Kloriidi konsentratsioon 4 mg/m 10 % Nimetatud konsentratsiooni saavutamiseks kasutatakse k tuse rikastamist spetsiaalsete kemikaalidega.

9 Selleks valitakse v vli orgaaniline hend tetrah drotio- Feen ( CH2)4S (THT); tegemist on vedelikuga, mida kasutatakse maagaasi l hnasta- miseks. THT t ielik p lemine leiab aset p letileegis ning selle tagaj rjel tekib m rat- letud kogus v veldioksiidi ( SO2). Orgaanilise kloriidi hendina kasutatakse 1,2,3-trikloropropaani (C3H5Cl3) kuna tege- mist on suhteliselt madala toksilisusega ja k rge keemispunktiga vedelikuga. T ielik p lemine leiab aset p letileegis ning selle tagaj rjel tekib m ratletud kogus vesinik- kloriidhapet (HCI). Suitsul rid projekteeritakse ja ehitatakse nii, et neid oleks v imalik ldiselt kasutusel olevate korstnap hkimisvahenditega raskusteta ja ohutult terves pikkuses puhastada.

10 Suitsul re peab tahmast puhastama kutseline korstnap hkija vastavalt eeskirjadele. Ta puhastab suitsul ri ja k ttekolde koos lisaseadmetega ning hendus- ja viimal rid. Puhastab suitsusiibrid ja kontrollib nende t d ning eemaldab kogunenud j tmed ja tuha. Samaaegselt korstna p hkimisega kontrollib korstnap hkija ka suitsul ride ning k ttekollete seisukorda. P rast tahma p lemist tuleb suitsul r ja k ttekolle alati p hkida ja le kontrollida. Selleks tuleb tingimata p rduda korstnap hkija poole. Toote informatsioon N utav informatsioon M rkused Tootja AS Tinfor, Eesti Toote t histus KOTI EN1856-1 T450 N W L50100 G(50) Kus KOTI-toru; KOKI-kolmik; KOPI - p lv Materjal AISI 316 0,8 1,0 mm.