Komaga ja komata - EKI Keelenõuanne

1 147 Komaga ja komataArgo Mund, Maire RaadikArtikkel k sitleb sagedasemaid komak simusi, millega on p r-dutud eesti keele instituudi telefoni- ja meilin uande poole. T ielikuma pildi koma- ja teiste kirjavahem rgireeglite kohta saab huviline Mati Erelti, Tiiu Erelti ja Kristiina Rossi Eesti keele k siraamatust ning teadusliku Eesti keele grammatika II osast. KoondlauseKoondlause rindliikmeid v ivad hendada rinnastavad sides -nad ja, ning, ega, ehk, v i, aga, ent, kuid, vaid ei n ua koma JA, NING, EGA, EHK, V I, (NII ..)KUI KA. Keelen uandest on k ige rohkem p ritud viimase kohta, nt Nii-sugused toimingud on kasulikud nii raha kogumise kui ka raha kasutamise huvides. Annan eesti keele tunde nii venelastele kui ka eestlastele. (NB! Kui rinnastav sides na tuleb ette P IMLAUSESpea- ja k rvallause piiril v i kahe eri astme k rvallause vahel, tuleb koma panna vt l hemalt jaotisest Liitlause.)

2 S nade AGA ja VAID ette tuleb koma panna siis, kui nad on lauses sides nad, nt Ta on v ike, aga tubli. See ei s ltu mitte kuup evast, vaid kohtumise p evakorrast. Niisugust ettev t-mist ei nimetata n ituseks, vaid messiks. Kui aga ja vaid on r hum rs nad, siis koma nende ees ei ole: Kuum supilonks m jub aga kosutavalt. Tema on minu kohmetuse le alati vaid s na KUID (nagu ka ENT) n uab koma, nt Viimasena, kuid mitte v hem t htsana tuleks r hutada .. petaja oli range, ent emalikult koondlause korduvad liikmed on pealkirjad, tuleb esmalt panna kinnijutum rgid ja seej rel loetelukoma, nt Andrus Kivi-r hk on kirjutanud n idendid Eesti matus , Kalevipoeg , Adolf R hka l hikene elu , Voldemar iendKooliajast on k sijail sagedasti meeles, et t iendite komastamine oleneb sellest, kas tegu on eri v i sama liiki t ienditega, kuid reegli rakendamine konkreetsete lausete peal p hjustab ikkagi rohkesti k hklusi.

3 Siin on oluline meeles pidada, et ERILAADILISED on sellised omaduss nalised t iendid, mis k ivad he ja sama objekti kohta ning m rgivad selle eri tunnuseid (nt ilus sinine likond), SAMA-LAADILISED t iendid seevastu m ravad eset samast k ljest (nt ilus, selge, p ikesepaisteline p ev) v i j rgnevana t psustavad eelmist (nt uue, v imsa elu algus).1 Nagu kahe n ite v rdlusest n eme, n uavad samalaadilised t iendid koma, erilaadilised aga ei n iteid eriliigiliste t iendite kohta: ilus karvane koerake; soe pehme vaip; v ikeses m nusas majas; k lm tuuline ilm; kva-liteetne tume kivi; soliidne pikakasvuline h rra; kahekordne mustriga paber; v rske kuum kohv; kr bedad juustumaitse-lised maisir ngad; noor arenenud riik; v ike lihtsa koonilise vormiga peeker; atraktiivne liilialiste sugukonda kuuluv taim; tavaline huumusrikas kerge lillemuld; kohviku k vadel l ikiva-tel punastel pinkidel; tugeva maitsega aromaatne hele lu; pikk sirge puudega ristatud tee; taimel on m ned 2-3 cm pikkused oran punased kellukesekujulised Vt nt J.

4 Valgma, N. Remmel, Eesti keele grammatika. K siraamat. 2. tr kk. Tallinn: Valgus, 1970, lk 201 t iendeid: ran lginud, k hn koer; r mus, s rav, v idukas naeratus; mahukas, 21 numbrist koosnev kava;kasutada v ga lahjat, 0,1% v grammatikak sitlused l htuvad t iendite komavaja-duse kirjeldamisel RINNASTUSE ja ALISTUSE m istest ning annavad senisest suurema rolli sellele, mida kirjutaja soovib koma pan-nes v i panemata j ttes v ljendada. Kui t iendid on komagaeraldatud, t hendab see, et nad on omavahel rinnastusseoses (hrl seletusseoses), kui aga Komaga eraldamata, m rgib see, et nad alistuvad p hjale iga ks eraldi v i Seal, kus ldt hendus ieti ei muutu, j etakse kirjutaja otsustada, kas ta k sitab fraasi rinnastusena ja paneb koma v i alistusena ja ei pane koma. Nii pole erilist vahet, kas kirjutada n iteks ilus kar-vane koerake v i ilus, karvane koerake, ran lginud, k hn koerv i ran lginud k hn koer vms.

5 Koma on kindlasti tarvilik juhtudel, kui j rgnev t iend T P-SUSTAB sisuliselt eelnevat (see r hm mahub htlasi samaliigilise t iendi m iste alla), nt mahukas, 21 numbrist koosnev kava (= mahukas, 21 numbrist koosnev); v ga lahja, 0,1% v etisela-hus (= v ga lahja, st 0,1%). Koma on vaja ka siis, kui temast oleneb T HENDUS: mmar-guse, punase linaga laua taga ( mmargune on laud, vrd nimetavas ilma komata mmargune punase linaga laud); kas-vatab uusi, tumerohelisi ja tugevaid lehti (ainult uued lehed on tumerohelised ja tugevad), vrd kasvatab uusi tumerohelisi ja tugevaid lehti (k ik lehed on tumerohelised ja tugevad); v rske, hapu varjundiga muld (v rske on muld, mitte hapu varjund); talvel tuleks taime hoida hea valgusega, hutatud ruumis tem-2 Vt M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K.

6 Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. S ntaks. Lisa: Kiri. Tal-linn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 405 406; M. Erelt, T. Erelt, K. Ross, Eesti keele k siraamat. Kolmas, t iendatud tr kk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007, lk .. (ei hutata valgusega). M nikord v ib koma panek n uda eriteadmisigi, n iteks kas kirjutada kerge, huumuseline muld (= kerge, huumuseline) v i kerge huumuseline muld(kui kerge muld ei ole tingimata huumuseline). Otsus j gu siin kirjutaja enda RELASENDIS t iend eraldatakse Komaga m lemalt poolt, nt k es on , tippkohtumise-eelne; s gistuul, k lm ja k le, saku-tab .. Koma ei n uaDA-TEGEVUSNIMELINE j relt iend, nt Meil on p him te usaldada klienti. Otsustasime toetada ettepanekut anda rile.

7 Seega on v imalusi osaleda ja auhinnalisele kohale maanduda piisavalt. (Vrd p rdj rjestuse puhul Seega, v i-malusi osaleda ja auhinnalisele kohale maanduda on piisavalt.) Kui p his na ees on mitu t iendit, mis on rinnastatud sides na abil (nt ja, ning), on nende vahel koma, nt T name pikaajalise lojaalse, kohusetundliku ja p hendunud tegevuse eest. Mis saaksin mina, ksik, vaene ja h bistatud naine, sinu heaks muud teha kui palvetada? (Vrd ilma sides nata Mis saak-sin mina, ksik vaene h bistatud naine, sinu heaks muud teha kui palvetada?)M rusM ruste komastamisel tuleb j lgida a) m ruste liiki (kas k r-vuti on sama liiki m rused, nt kaks koham rust, v i eri liiki m rused, nt aja- ja koham rus), b) grammatilisi seoseid (rin-nastus v i alistus) ning c) k net (nimetav v i kohak ne).

8 Ks p sivaid k simuskohti on H LMAVAD (alistusseoses) KOHA-M RUSED. Koma kasutus oleneb siin m ruste k ndest. Kui h lmavad koham rused on KOHAK NDES, ei k i nende vahele koma, nt Elan Harjumaal Kuusalu vallas Piibelehe k las ~ Elan Piibelehe k las Kuusalu vallas Harjumaal. M a maja V striku t naval ~ t navas Lillek las. Meie peakontor asub Kadrioru 151pargi serval luigetiigi l heduses. Raske liiklus nnetus juhtus varahommikul J geva maakonnas Tallinna-Tartu maanteel. Igal aastal s itis ta paar korda Jyv skyl sse Korpilahtisse. Palume plakat les panna puhvetisse j tisek lmiku kohanimed (kohas nad) on NIMETAVAS k ndes, siis eral-datakse need Komaga , nt Harjumaa, Kuusalu vald, Piibelehe k la ~ Piibelehe k la, Kuusalu vald, Harjumaa; P rnu, Sadama 15, Viikingi hotell; Tallinn, Narva mnt 7, III korrus; Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 aadressi osad on eri ridadel (nt mbrikul), pole komasid tarvis:Eesti Keele InstituutRoosikrantsi 610119 TallinnH LMAVATE AJAM RUSTE puhul koma ei kasutata, nt Loeng toimub 25.

9 Oktoobril kell Kohtume p hap eval kell 7. Kordan muudatusettepanekute esitamise t htaega 1. oktoober kell DALAP EVA JA KUUP EVA M RKIVAD S NAD ei h lma ksteist, mist ttu pannakse nende vahele lauses koma, nt Kolmap eval, 23. novembril on j rgmine loeng (samuti nt Eile, laup eval peeti Vaskr mas laata).Kui k rvuti on ERI LIIKI m rused, nagu koha- ja ajam rused, oleneb koma kasutamine taas m ruste k ndest. KOHAK N-DES koha- ja ajam rusi Komaga ei eraldata, nt Emakeele Seltsi k nekoosolek peeti Tartus 25. oktoobril 2005. aastal. Ta on s n-dinud 20. aprillil 1942. aastal Tallinnas. (S na aastal v ib ka ra j tta.)Kui kohanimi (v i muu kohta m rkiv s na) ja kuu nimetus (v i muu aega m rkiv s na) on NIMETAVAS k ndes, eraldatakseneed teineteisest Komaga , nt Rakvere, 21. juuni 1996 (vrd Rakveres 21.)

10 Juunil 1996); Tartu likool, ; P rnu, oktoober 2005. Erand on raamatu tiitelleht: seal pole v ljaand-miskoha ja -aasta vahel t iendite nii on ka m ruste puhul m nikord raske otsustada, kas tegemist on a) RINNASTUSEGA (hrl seletusseosega) ja tuleb panna koma v i b) ALISTUSEGA, mis koma ei n ua, nt a) N d, teise etapina, on .. (= n d, teisel etapil, on .. ); Vii-maks, augusti l pus 2005, siirdus laev .. (= viimaks, augusti l pus 2005); Suvel, juulist augustini, v i talvel .. (= suvel, juulist augustini); P ritolumaal, Peruu m gises siseosas, valit-sevate tingimuste t ttu on ta harjunud .. (= p ritolumaal, Peruu m gises siseosas); b) Meil Saksamaal on .. M nelgi juhul v ib koma oleneda sellest, mida kirjutaja t pselt elda soovib: Piserdada varahommikul p ikeset usu ajal.